SÕNA ESINEMISSAGEDUS JA TÄHENDUSTE ERISTAMISE VAJADUS HÄÄLDUSE MÕJUTAJANA. (Estonian)

The article investigates the variation of word-initial /h/ and palatalization in i-stemmed monosyllabic words with a (C)VVC structure. Two possible causes of the variation were examined: word frequency and meaning-distinguishing function of a phoneme. Material was collected by means of a reading task. The text consisted of words with both the word-initial /h/ and palatalized consonants. Altogether, 5225 pronunciations were analysed. The results show that: a) in 92% of occasions the word-initial /h/ was pronounced; b) in high frequency words, the word initial /h/ was shorter or absent more often than in low frequency words; c) the word-initial /h/ in a meaning-distinguishing position tended to be more often pronounced and to be longer; d) consonant palatalization in i-stemmed words with a (C)VVC structure did not depend significantly on word frequency; and e) in the words where palatalization had a meaning-distinguishing function, the palatalized consonant was slightly longer than in the words where the function did not exist. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Artikkel käsitleb kaht eesti keeles varieeruvat nähtust: h hääldamist sõna alguses ning i-tüveliste (C)VVC-struktuuriga sõnade lõpukonsonantide palatalisatsiooni. Mõlema nähtuse puhul uuritakse, milline on sõna esinemissageduse ning tähenduste eristamise vajaduse mõju hääldusele. Uurimismaterjaliks on 42 h-algulist sõna ja 30 pika vokaaliga ühesilbilist i-tüvelist sõna, mis on keelejuhtide poolt ette loetud. 94 keele juhi 3945 hääldusjuhu uurimine andis tulemuseks, et a) h väljahääldamine oli valdav (92% juhtudest); b) suurema esinemissagedusega sõnades oli sõnaalguline h enamasti lühem ja see jäeti välja hääldamata sagedamini kui väiksema esinemis sagedusega sõnades; c) esines tendents, et sõnades, kus h-l on tähendust eristav ülesanne, oli h veidi sagedamini ja veidi pikemalt välja hääldatud. 40 keelejuhi 1280 hääldusjuhu analüüs näitas, et a) väiksema esinemissagedusega sõnu ei palataliseeritud märgatavalt vähem kui suurema esinemissagedusega sõnu ning b) sõnu, kus palatalisatsiooni esinemine eristab tähendusi, palataliseeriti rohkem. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Copyright of Journal of Estonian & Finno-Ugric Linguistics / Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri is the property of University of Tartu Press and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)