ARUANNE PETSERIMAA POLIITILISE JA SOTSIAALSE OLUKORRA KOHTA 1927. AASTAL. (Estonian)
In: Ajalooline Ajakiri, Jg. 175/176 (2021), Heft 1/2, S. 79-116
Online
academicJournal
Zugriff:
The issue of Petseri County is still an important element of national continuity. The Tartu Peace Treaty transferred the rural municipalities of the Petseri region, which had previously belonged to the Governorate of Pskov, to the administration of the Republic of Estonia. This severed relations with eastern regions from the period of the Russian Empire. This detour brought rapid impoverishment in some communities, giving rise to a series of social problems in the region such as unemployment, alcoholism, etc. That is why anti-state sentiments emerged in the interwar period, primarily in the eastern part of Petseri County, which was populated mainly by Russian citizens whose interests were more closely linked to Russia’s interior regions. Pro-Soviet political forces exploited such sentiments. The published report is part of the Ministry of Internal Affairs archival collection (National Archives, RA, ERA.14.1.1395). It was drawn up in 1927 by Assistant Commissioner of the Political Police Nikolai Nuder at the request of Minister of Internal Affairs Jaan Hünerson. The reason for writing the report was the government’s aim to re-establish the position of Petseri County Commander, which had existed in the first years of independence, in order to supervise local institutions and to bind Petseri more closely with the Estonian state. S. Sommer’s comment on the report has been identified at the end of the publication. The value of the source lies in its relatively wide-ranging problematics, reflecting a clash of political and social, national and community interests in the region. In addition to the problems described, the report proposes possible solutions, yet without presenting more specific action plans. The document’s focus is on the eastern regions of Petseri County in particular, demonstrating the region’s weaker coherence with other Estonian territories. In addition to political and social aspects, the source also draws attention to man and the changing environment around him. In this case, rapid population growth and the paludification of areas along Lake Pskov led to a decrease in people’s living space in the region. [ABSTRACT FROM AUTHOR]
“Petserimaa olukorra kirjelduses” püütase enam vähem täielik ülevaade anda nimetatud maa praeguse seisukorra kohta ja ühtlasi ka teid näidata, kuidas neid puuduseid parandada tuleks. Nendest Petserimaa tervenduste kavadest on sagedasti ajakirjanduses ja tegelaste vahel juttu olnud teede parandamine, soode kuivendamine, Peipsi veepinna alandamine, ühistegevuste edendamine, hariduse arendamine, riigimeelsuse kasvatamine, töö muretsemine, kohati rahvaarvu harvendamine, põllukultuuri tõstmine jne. Kuid eelpool nimetatud kirjelduses on nad tervikuna käsitatud ja vastavalt põhjendatud. Kuid kirjelduses vahetevahel selgub, et autoril mitmegi küsimuse üle täpsemad teated puuduvad. Nii soovitakse 17 lk. Petserimaal laenuhoiuühisusi asutada, kuid nimetatud ühisuste võrk on juba täielik ja iga uus rahaasutus oleks üleliigne. Ka piimatalituste kohta on samas või ebaõiged andmeid käsitatud. Praegu on piimaühisused Meremäe, Mäe, Vilo ja Rootova valdades kokku 6 iseseisvat ühisust ja koorejaama kavas on igasse valda alata ühispiimatalitus. Lhk. 18 soovitakse korraldada käsitöö ja majapidamise alal kursused, kuid nimetatud kursused on 3 aastat järgemööda Petserimaal tegutsenud ja töötavad ka praegu. Muidugi on neid tarvis ka tulevikus korraldada. 25 lhk. kurdab autor riikliku propaganda puuduse üle nagu oleks seda ainult valimiste alal üksikute poliitiliste rühma agitaatorite poolt tehtud. See võib ainult õige olla Vene poolt kodanikkude kohta, kuid setude seas on üle tuhande rahvakoosoleku suuremast osast Piirimaade Seltsi poolt korraldatud, kus peale muude küsimuste on jutt suurt rõhku riikliku propaganda peale pandud: Piirimaade Seltsi on ka 3 aastat järgemööda ühes N. Liiduga Petserimaal majapidamise, käsitöö, kudumise ja osalt aia- ja põllutöökursuseid peetud. Lhk. 17 soovitab hra. Nuder, et Petserimaa ühistegevuseks ja algatamiseks puuduvad jõud ja peaksivad kusagilt sisemaa ühistegelised asutused oma osakonnad seal avama. Kuid see on täiesti põhjendamata arvamine. Petserimaal on ühistegeliste asutuste arv viimasel ajal kaunis kiiresti kasvamas. Laenuhoiuühisusi on tervelt 15, piimaühisusi 6, kalurite ühinguid ligi 10. Mitmed uued ühisused on asumas. Iseseisvad ühisused kasvatavad tegelasi ja võidavad rohkem poolehoidu kui sisemaa ühisuste osakonnad. Need on üksikud puudused ja neid leidub veelgi, kuid saab sellestki. Need ei ole kuigi tähtsad. Kui Vabariigi Valitsus kavatseb lähemas tulevikus Petserimaal uuendusi ette võtta, siis võib hra. Nuderi poolt antud näpunäiteid arvesse võtta. Mina omalt poolt tahaksin hra. Nuderi Petserimaa tervendamise kavale veel mõned juurde lisada, mis seal puuduvad: Petserimaa elab praegu majanduslikult raskeid aegu üle, mis peaasjalikult tingitud on maareformist – küladelt kruntidele asumisest, mis suurte rahaliste kuludega on seotud. Seda loomulikku majanduslikku kitsikust suurendab märksa läinud aastal linahinna langemine üle poole endisest ja üldse viljakuse poolest kehva aasta. Endiste aastate linahindadega arvestades tehti kevadel laenu vekslite peale, kuid linahindade langemine pani laenuvõtjad raskesse seisukorda, mida külakurnajad kõrget protsenti võttes ära kasutasid. Et liiakasuvõtjate käest rahvast ära hoida, on tarvilik et nad kohalikkudelt laenuhoiuühistutelt hariliku turu protsendiga laenu saaksid. Selles mõttes ongi Petserimaal igasse valda laenuhoiuühisusi asutatud. Kuid nimetatud ühisused on veel noored ja oma kapitali neil vähe. Tarvilik oleks, et Eesti Pank neile rohkem krediiti usaldaks, kui seda siiamaani on olnud. Laenuhoiuühisustele antud krediit ei kergenda meilt üksnes laenusaamist, mis majanduslik elu tervendab, vaid võidab ka lugupidamist riigi vastu ja tervendab poliitilist meeleolu. Käesoleva aasta algul Eesti Pangast antud 2100000 krediit Petserimaa laenuhoiuühisustele on väga häid tagajärgesid andnud: hoiusummad ja ühisuste liimete arv on ligi poole suurenenud. Krediiti tuleks uuesti suurendada laenuhoiuühisustele, millel majandusliku elu tervendamiseks Petserimaal esimese järgu tähtsus oleks ja mis riigile midagi maksma ei läheks, vaid protsendi näol raha tooks. Esimese järgutähtsusega on setude seas Eesti rahvusliku iseteadvuse õhutamine ja kasvatamine, et setud tunneksid endid Eesti rahva lahutamatu osana. See on riiklikult ja rahvuslikult tarvilik. Hoolitsetagu venelaste eest kui palju tahes, nemad jäävad meile ikkagi võõraks – vaatavad üle traataia ja unistavad oma suure isamaa üle. Kuid setudel on küll rahvuslik kool ja vald, aga kirikutes kahjuks peetakse veel vene keeles jumalateenistust. 12 setu kogudust on ainuüksi puhtrahvuslikud, kuna 4 kogudust peetakse vene ja eesti keeles ning 7 koguduses ainult vene keeles jumalateenistust. Kirik on praegu setude seas venestamise abinõuks. Tuleks eeskätt Petserimaa setu kogudused rahvuslikel alustel korraldada ja Vene mõjule jäädavalt seal lõpp teha. See reform on küll teatavate kuludega seotud – tuleb uus kirik setudel ehitada – kuid sellest kulust peame üle saama. Setu rahvusliste koguduste reform peab ennem olema läbi viidud, kui venelased hakkavad oma autonoomiat teostama. Kiriku mõjul nõuavad praegu setud ka koolis vene keele õpetamist, sest lapsed kui suureks kasvavad ei saavat kirikus jumalateenistustel aru, mis vene keeles peetakse. Ulakuse vastu võitlemiseks (kaklused ja pussitamised) soovitab hra. Nuder karistuse normide suurendamist, mis ka tarvilik oleks, kuid selleks aitaks ka politsei poolt hoolsam ja karmim tegutsemine palju kaasa. Varasemalt kui politsei eesotsas olid kindlama käega mehed, tuli ka ulakust ja Vene piirilt spionaaži suhtes ülekäimist vähem ette. Valitsusel tuleks oma otsuste juurde, mis Petserimaa kohta tehakse, kindlasti jääda ja neid mitte nii kergesti muuta (Svaneri maalt väljasaatmise otsuse enneaegne muutmine). See tõstaks valitsuse prestiiži rahva silmas. Kõigi uuenduste rutemaks ja kindlamaks läbiviimiseks tuleks Petserimaal ajutiseks maaülema koht ellu kutsuda. [ABSTRACT FROM AUTHOR]
Copyright of Ajalooline Ajakiri is the property of Ajalookirjanduse Sihtastutus Kleio and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)
Titel: |
ARUANNE PETSERIMAA POLIITILISE JA SOTSIAALSE OLUKORRA KOHTA 1927. AASTAL. (Estonian)
|
---|---|
Autor/in / Beteiligte Person: | Koor, Ott |
Link: | |
Zeitschrift: | Ajalooline Ajakiri, Jg. 175/176 (2021), Heft 1/2, S. 79-116 |
Veröffentlichung: | 2021 |
Medientyp: | academicJournal |
ISSN: | 1406-3859 (print) |
DOI: | 10.12697/AA.2021.1-2.04 |
Sonstiges: |
|