Eitusvormid 17.-18. sajandi eesti piibliversioonides. (Estonian)

As the observation of 19 Scripture versions from the years 1632-1739 shows, the notion of Estonian negation changed a lot during the translating process of Estonia's first full Bible. In North Estonian translations until the middle of the 1680s, German-like negation was often used instead of genuine Estonian forms: indicative negation was formed by merely adding a negative particle to the affirmative; sometimes mitt e, "not", or a pronoun was the only negative marker. Such forms were, for the first time, regularly replaced by genuine Estonian negation during the Pilistvere Bible conference in 1687. German-like negation was eliminated even more decisively in two Bible versions compiled immediately after this meeting: in the thoroughly edited New Testament by Johann Hornung, and in the Old Testament translated by Andreas and Adrian Virginius. From then on, such a choice of forms was preserved in North Estonian translations. In South Estonian texts, genuine Estonian forms dominated from the start. In South Estonian translations, the negative particles ei and es were used from the outset. In North Estonian texts, ep was the principal negative particle until the middle of the 1680s. With the translations by Virginius and Virginius, and Hornung, ei also became the principal negative particle in the North Estonian tradition. To a small extent, translators also began to again use es ~ is, which was common in the North Estonian sermons that were compiled by Georg Müller in the first years of the 17th century. In prohibitive forms, the negation word ära remained the same in all persons before the 1680s. Then, for the first time, diff erent forms of this verb were used by Hornung (ärgu in the third person), by both Virginius and Virginius, and by Hornung (ärge in the second person plural). The ancient Finno-Ugric negative verb form e- occurred in the Bible translations extremely rarely, only in North Estonian texts and only in first person singular (en) and third person plural (evad). In the earlier sermons of Müller, instances of the negative verb in first person plural (emme) have also been found. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Üheksateistkümne pühakirjaversiooni võrdlus aastatest 1632-1739 näitab, et arusaam eesti verbi eitusvormidest muutus esimese täispiibli tõlkeloos palju. Põhjaeesti tõlgetes kasutati kuni 1680. aastate keskpaigani eesti keelele iseloomulike eitusvormide asemel sageli saksapäraseid: indikatiivi eituse moodustamiseks lisati jaatusvormile lihtsalt eituspartikkel, mõnikord oli ainsaks eitusmarkeriks mitt e või asesõna. Selliseid vorme asendati esmakordselt rohkesti eestipärastega 1687. a Pilistvere piiblikonverentsil. Veel märksa otsustavamalt tõrjuti saksapärast eitust vahetult pärast konverentsi valminud põhjaeestikeelsetes piibliversioonides: UT redaktsioonis, mille Johann Hornung põhjalikult toimetas, ning Andreas ja Adrian Virginiuse VT tõlkes. Sestsaadik jäi eestipärane vormivalik püsima ka põhjaeesti tõlgetes. Lõunaeesti tõlgetes oli see alati domineerinud. Lõunaeesti tekstides kasutati algusest peale eitussõnu ei ja es, põhjaeesti tekstides oli kuni 1680. aastate keskpaigani peamine eitussõna ep. Alates Hornungi ja Virginiuste tõlgetest sai ka põhjaeesti traditsioonis peamiseks eitussõnaks ei. Pisut hakati taas kasutama ka es-i, mis oli kujul is levinud ka Georg Mülleri 17. sajandi algusaastail koostatud põhjaeestikeelsetes jutlustes. Keeldvormides jäi ära-eitussõna enne 1680. aastaid kõigis isikutes ühesuguseks, kuid Hornung kasutas esmakordselt kolmandas pöördes kuju ärgu ning nii Hornung kui ka Virginiused mitmuse teises pöördes kuju ärge. Vana soomeugripärast e-eitusverbi leidus piiblitõlgetes haruharva, ainult põhjaeesti tekstides ning ainult ainsuse esimeses (en) ja mitmuse kolmandas isikus (evad). Varasematest Mülleri jutlustest on leitud ka mitmuse esimese isiku eitusverbi kuju (emme). [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Copyright of Proceedings of the Institute of Estonian Language & Culture / Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised is the property of Tallinn University, Institute of Estonian Language & Culture and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)