KES VASTUTAB? LIIKLUSÕNNETUSES OSALEJATE KEELELINE KONSTRUEERIMINE. (Estonian)

Reports on traffic accidents carry societal meanings and judgements about the value of human life, role and responsibility of all parties and who is to be blamed. Critical discourse analysis used in this research is a method that allows to detect such hidden meanings of societal agreements and interpretations encoded in texts. To exemplify how the roles of different parties are construed in traffic news, were analysed 26 police reports about traffic accidents that happened on crossroads in October and November 2013. To find out how such framing influences readers in interpreting the text, were questioned 104 respondents. The text analysis showed that traffic news stories are being framed through the driver's viewpoint and attention is drawn to the pedestrian's mistakes (lack of a reflector, dark clothing). Traffic reports are phrased in such a way that accidents happen, their active participants are cars which hit pedestrians and pedestrians who are hit by cars. The questionnaire revealed that the more emphasis is put on the factors that distracted the driver, the more readers perceive pedestrians as responsible for the accident. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Ülevaade. LiiklusÕnnetuste kajastused sisaldavad ühiskondlikke hinnanguid selle kohta, milline tähendus on inimelul, roll ja vastutus osapooltel ning kelle süül asjad juhtuvad. Uuringus kasutatud kriitiline diskursuseanalüüs on meetod, mis vÕimaldab tuvastada selliseid tekstides varjatud ühiskondlikke kokkuleppeid ning tekstidesse kodeeritud eelistatavaid tÕlgendusi. Mida näitab lingvistiline analüüs osasündmuste agentsuse, asjaolude esituse ja teksti vaatepunkti kohta ning kas need tulemused on kooskÕlas lugejaarvamuse uurimusega? Selleks analüüsisin 2013. aasta oktoobris-novembris politsei edastatud 26 liiklusteadet Õnnetuste kohta ülekäigurajal. Selgitamaks kujutatava sündmuse hoiakulise tÕlgenduse sissekirjutamist teksti, küsitlesin 104 vastajat. Liiklusteadete pealaused on passiivlaused ning sÕnastatud lausesemantiliste tunnuste agentiivne/mitteagentiivne alusel juhtumitena (Õnnetused toimuvad), mitte tegevuste, protsesside ega tegudena. Liiklusteadete esimese astme kÕrvallauses on aktiivsed osalised jalakäija otsa sÕitvad autod ning sÕidukilt löögi saanud jalakäijad. Autojuhti nimetatakse teise astme kÕrvallauses. Uudised on raamistatud juhi vaatepunktist. Selline uudiste raamistus on kooskÕlas lugejaarvamuse uuringuga: lugejad interpreteerivad liiklusteateid autojuhile soodsamal viisil. Mida rohkem sÕnastati asjaolusid, mille vastu eksis jalakäija (helkuri puudumine, tumedad riided) vÕi mis segasid autojuhti ülekäigurajal (halb nähtavus), seda rohkem tajuti süüdlasena jalakäijat. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Copyright of Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat is the property of Eesti Rakenduslingvistika Uhing (ERU) / Estonian Association for Applied Linguistics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)